Brit Mesipuu on turunduse praktik, koolitaja ja sisuturunduse spetsialist, kes tegutseb ettevõttes Milos OÜ.
Briti tugevuseks on oskus muuta keerulised turundusteemad arusaadavaks ja rakendatavaks. Ta on tegelenud nii sotsiaalmeedia reklaami, sisuturunduse kui ka turunduskoolitustega ning panustab ettevõtete kasvu läbi strateegilise ja praktilise turunduse.
Millega tegelesid enne ettevõtlusesse astumist?
Enne ettevõtlusesse astumist töötasin palgatööl turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas. Hariduselt on mul aga muidu sootuks magister kehakultuuris ning samuti ajakirjanduses ja kommunikatsioonis.
Kuid juhuste kokkusattumisel olen olnud turundusjuht hotellis, restoranis ja laenufirmas ning töötanud ka raadio- ja välimeedia maailmas. See andis mulle väga hea vaate nii strateegilisele turundusele kui ka sellele, kuidas päriselt kliendini jõuda.
Ausalt öeldes ei arvanud ma kunagi, et hakkan ise ettevõtet juhtima. Kujutasin end ette keskastmejuhina. Mulle tundus alati mugavam ja turvalisem öelda: „Pean ülemuselt järgi küsima…“
Tänaseks olen olen ettevõtjana tegutsenud kümme aastat. Mu kaksikud said 12. veebruaril, kümneaastaseks ja just nende sünniga see teekond alguse saigi.
Milline oli sinu esimene töö ja mida see kogemus sulle õpetas?
Minu esimene töö õpetas eelkõige vastutust ja tööharjumust, et ükski roll ei ole „liiga väike“, kui sa teed seda hästi.
Minu esimene päris palgaline töö oli aga üsna ekstreemne: olin 16-aastane ja hoidsin kord nädalas kolme kuu vanust beebit, omamata null kogemust lastega. Minu ülesanne oli igal kolmapäeva õhtul kolm tundi „laps elus hoida“, kuni tema ema käis sõbrannadega kohvitamas. See tähendas tundide kaupa külmkapimagnetite vaatamist ja lakkamatut beebikisa, kuid õpetas vastutust kiiremini kui ükski kool.
Kes või mis sind kõige rohkem inspireeris ettevõtjaks saama?
Aus vastus on: elu ise. Tahtmine teha asju omamoodi, paindlikumalt ja sisukamalt. Soov ühendada töö- ja pereelu viisil, mis päriselt toimib.
Kui sain kolme lapse emaks, ei kujutanud ma enam ette klassikalist esmaspäevast reedeni palgatööd. Üks otsus viis teiseni, üks mugavustsooni ületamine järgmisesse ja nii see tee kujunes. Emast ettevõtjaks kujunemislugusid leiab ka siit.
Mis oli suurim hirm alustamisel ning kuidas selle ületasid?
Suurim hirm oli palgapäeva kadumine. Päriselt. Mõte, et „nüüd ei olegi palgapäeva“, oli väga hirmutav, sest kas mul tuleb ikka sissetulek, kuidas ma kolm last ära toidan? Kuid ütlen alati, et emapalgal töökoha loomine oli super valik ja soovitan seda kõigile teistele. Pole vaja tunde beebigruppides scrollida, selle asemel võta midagi kasulikku ette!
Teine väga suur hirm oli esinemine. Ma kartsin seda meeletult. Nii väga, et peaaegu ei saanud oma esimest magistritöödki kaitstud. Aga see oli hirm, millest pidin üle saama.
Ületasin need hirmud samm-sammult…üks esinemine korraga, üks klient korraga, üks projekt korraga.
“Kuid ütlen alati, et emapalgal töökoha loomine oli super valik ja soovitan seda kõigile teistele. Pole vaja tunde beebigruppides scrollida, selle asemel võta midagi kasulikku ette!”
Milos reklaam
Milos OÜ sündis väga praktilisest vajadusest. Vajasin oma ettevõtet, et saaksin kolme lapse kõrvalt iseenda tööandja olla ja valida, millal ja kui palju aega oma lastele pühendan, eriti koolivaheaegadel.
Hiljem tekkis selge soov pakkuda teenust ja koolitusi, mis ei ole lihtsalt „sisutühjad teooriaslaidid“, vaid päriselt arusaadavad ja rakendatavad. Milos kasvas alguses vaikselt, suust suhu. Olgem ausad, ma ei ole elu sees iseendale tasulist reklaami teinud.
Mis olid ettevõtluse algusaastate suurimad väljakutsed ja mida neist õppisid?
Suurim väljakutse oli aja ja energia juhtimine. Tahtsin – ja teen seda siiani – kõike ise teha ja kõiki aidata. Õppisin üsna ruttu, et piirid on hädavajalikud: hinnas, ajas ja töömahus.
Samuti sain aru, et „ei“ ütlemine on vahel kõige professionaalsem vastus. Ausalt öeldes harjutan seda siiani ja alles eile sain ühe väga valusa, aga vajaliku õppetunni, mis sundis mind oma väärtused uuesti üle vaatama.
Usaldus klientidega
Usaldust saad luua läbipaistvuse ja aususega. Ma ei luba seda, mida ei saa mõõta või teha. Selgitan alati, miks midagi teen või miks ma midagi ei tee. Kui midagi ei tööta või arvan, et see ei pruugi töötada, ütlen seda otse.
“Usaldus ei teki ühe kampaaniaga, vaid pikaajalise koostöö ja selge kommunikatsiooniga.”
Tihti ütlen ka ausalt, et minu tunnihind on liiga kõrge tavapärase sotsiaalmeedia sisu loomiseks, sest kasutegur ei ole seal alati prognoositav. Küll aga õpetan hea meelega selgeks tasulise reklaami loogika, et inimene saaks ise edasi tegutseda ega peaks mulle selle eest igavesti maksma.
Ole nähtav ja järjepidev. Jaga teadmisi, mitte ainult müügipakkumisi. Näita ka protsessi, mitte ainult tulemust. Tänane klient ostab inimest, mitte ainult teenust. Jah, see nõuab alguses rohkem aega ja vaeva, aga see tasub end ära.
Kuidas lähened oma eesmärkide seadmisele?
Väga teadlikult ja realistlikult. Ma ei sea eesmärke ainult numbri pärast, vaid küsin alati „miks“.
Viimaste kuude eraeluliste muutuste tõttu on mu isiklikud eesmärgid praegu esikohal. Seda võimaldab asjaolu, et mu passiivne sissetulek annab luksuse valida, kellega ja kuidas ma töötan.
Millised on sinu lemmik võtted ja tööriistad, et hoida fookust ja vältida läbipõlemist?
Selged tööajad, aus kalendri planeerimine ja oskus öelda „täna aitab“. Aitab ka füüsiline liikumine, sõpradega koosolemine ja projektide vaheldusrikkus.
Ja päris ausalt – ka üksi töötades on vaja „partner in crime’i“, kes küsib aeg-ajalt: kas sa oled ikka veel arvuti taga või oled täna ka enda jaoks midagi teinud?
Feilid ei ole lõpp, vaid õppematerjal
Minu suurim feil oli hetk, kus võtsin liiga palju projekte korraga (15 koolitust 2 kuuga), sest „ma ju saan hakkama“. Sain küll aga enda arvelt.
Mu kuu sissetulek oli viiekohaline number, aga olin maailma kõige õnnetum inimene, kes nuttis spa hotelli luksustoas ja mõtles, et ei taha enam kunagi oma tööd teha.
See õpetas, et edu ei ole see, kui sa teed kõike, vaid see, kui sa teed õigeid asju õigel ajal. Ka tunnihind tuli üle vaadata – vähem tööd sama raha eest 😉
Feilid ei ole lõpp, vaid õppematerjal.
Mida arvad networkimisest ja kus võiks koguneda?
Networkimine on väga väärtuslik siis, kui see on loomulik. Mitte visiitkaartide loopimine, vaid päris vestlused. Head kohad on erialased sündmused, koolitused, kogukonnaüritused ja vabatahtlik tegevus, kus sünnivad sageli kõige ausamad kontaktid.
Mind toidavad mu enda veetav Tartu Turunduskohvik, mis on kestnud üle viie aasta, ning vabatahtlik projekt, kus käin Ukrainasse saunu viimas.
Soovitus!
Ära võrdle oma algust kellegi teise keskpaigaga.
Tee asju järjepidevalt, mitte perfektselt. Motivatsioonist ei piisa, järjepidevus viib eduni. Sa ei pea kõike kohe teadma, aga pead olema valmis õppima.
Ja kõike ei peagi ise tegema. Vahel on mõistlikum teenus sisse osta ja kasutada oma aega selleks, milles oled päriselt tugev.
Viimase aja parimad raamatud
Soovitaksin raamatuid „Pimenägemine“ ja „Ma manipuleerin sinuga“ – need aitavad väga hästi mõista, kuidas meie mõtlemist ja otsuseid mõjutatakse, sageli märkamatult.
Kui lugu meeldis, jaga seda hea sõbraga.👇
Jälgi Milose ja Briti tegemisi veebis