Kujuta ette… Sul on sissetulek alla 700 €, aga sa maksad mentori eest 750 € kuus. Kõik ümberringi vangutavad pead. Aga peagi pöördub kõik eduks
Mina olen Anet Põlismäe – täiskohaga koolitaja ja kahe-aastase lapse ema. Minu laps käib poole kohaga hoius ning selle vaba aja, mis mul on, pühendan koolitamisele, oma kogukonna arendamisele, iseenda arengule ja treeningutele.
See, millega ma praegu tegelen, ei olnud teadlikult planeeritud , see kasvas välja täiesti iseenesest. Aastaid tagasi olin ma veendunud, et minust ei saa kunagi ettevõtjat ega turundajat.
Elul olid aga teised plaanid. Ühel hetkel sai minust ootamatult nii e-poe omanik, looja kui ka disainer.
Ma müüsin oma enda loodud brändi tooteid ja tegutsesin väikeettevõtjana ligi viis aastat.
Turundusega seoses tuli ette palju väljakutseid ja takistusi. Kui jäin lapseootele, otsustasin ettevõtte maha müüa, sest mul ei olnud enam aega ega energiat sellises mahus tegutseda. Huvitaval kombel tuli minu esimene kokkupuude UGC-ga just vahetult enne müüki – üks minu brändi klient hakkas omaalgatuslikult jagama videosid ja pilte, kuidas ta minu retuuse igapäevaselt kandis. See tundus nii äge ja siiras – päris kasutaja loodud sisu, mida oli mul kui brändi omanikul palju lihtsam edasi jagada.
“Kui jäin lapseootele, otsustasin ettevõtte maha müüa, sest mul ei olnud enam aega ega energiat sellises mahus tegutseda.“
Hiljem sattusin välismaa turunduskoolitusele, kus kuulsin esimest korda terminist UGC (user-generated content). Hakkasin ise kodus beebi kõrvalt sisu looma ning nii jõudsingi täiesti ootamatult UGC mentori ja koolitaja rolli, kus olen täna.
Minu jaoks tuli ettevõtluse algus loomulikult – ma lihtsalt hakkasin tegutsema.
Mulle meeldib õppida, katsetada ja otsida võimalusi. Ma ei lase end kergesti heidutada, sest kui midagi tahan, siis liigun edasi ja naudin protsessi. Kõige rohkem motiveerib mind see, kui näen tulemusi oma töö viljast.
Kõige keerulisem on olnud ja on siiani negatiivse tagasisidega toimetulek. Nii Peachlabeli kui ka praeguse koolitajatöö juures on alati inimesi, kes ei ole millegagi rahul ja ütlevad seda väga valjult välja. Kõik ütlevad, et “kasvata endale paks nahk” ja varsti ei lähe enam korda – aga päriselt see nii ei ole. Kui teed midagi, mille vastu sul on kirg, kuhu paned kogu oma aja, energia ja isegi unetunnid, siis on paratamatu, et kriitika läheb hinge. Ma elan selle igakord uuesti läbi, kuigi püüan sellega paremini toime tulla.
Kõik ütlevad, et “kasvata endale paks nahk”
Anet, millal tundsid, et nüüd hakkab kõik liikuma õiges suunas?
See tuli minu jaoks selle aasta alguses. Peachlabeliga ei tundnud ma kunagi, et see võiks kasvada millekski suureks – sisetunne ütles, et see jääbki väikeseks ja see oli okei. Koolitajana on aga teisiti. Ma tegin seda alguses väga intensiivselt lapse kõrvalt, ilma et oleks olnud aega üldse peatuda ja mõelda, mis sellest saanud on.
Alles nüüd, kui BrandBoostCo. on kasvanud suureks ja mul on kogukond täis inimesi, tunnen ma, et liigun õiges suunas. See tunne tuleb eelkõige siis, kui keegi kirjutab mulle, millised koostööd nad on saanud, kuidas minu koolitus on nende elu muutnud või jagab oma lugu. See ongi minu jaoks see “õige koht”.
SOOVITUS!
Üks suuremaid õppetunde, mille olen koolitajana saanud, on see: dokumenteeri kõik.
On olnud olukordi, kus oleksin vajanud klientidelt kirjalikke kinnitusi või kokkuleppeid, kuid neid polnud, sest ma ei osanud ette näha, et sellised hetked võivad tekkida. See on õpetanud mind hoidma alles kõik olulised andmed ja tõendid – kunagi ei tea, millal neid võib vaja minna.
Teiseks – ole oma tegemistes alati aus. Ära liialda, ära haibi üle asju, mis pole päriselt juhtunud. Olen ka ise pidanud kuulma väiteid, et räägin midagi, mida pole olnud, kuid iga asi, mida ma oma töös väidan, on 100% tõsi ja tõendatav. See aususe põhimõte on mind hoidnud ja soovitan seda kõigile, kes ettevõtlusega alustavad.
Kui oma esimese ettevõtte tegin, polnud mul konkreetset unistust.
Ma lihtsalt hakkasin midagi tegema ja ettevõtte loomine oli loomulik jätk. Tagantjärele vaadates on ettevõtlus nii imeline kui ka uskumatult keeruline – see on korraga blessing ja “worst thing ever”.
Kui läheb hästi, on tunne võimas. Kui läheb halvasti, on kogu raskus ainult sinu õlgadel. Vahel on hetki, kus tekib tunne, et tahaks kõik maha põletada ja minna palgatööle, aga siis meenub, kui palju ma naudin vabadust, loovust ja oma missiooni. Raha ei ole enam isegi peamine – pigem tunne, et ma teen midagi, mis päriselt loeb.
Mida ütleksid neile, kes kahtlevad, kas alustada?
Alusta. Kui sul on palgatöö, hoia esialgu poole kohaga töökohta alles – see annab kindluse – ja ehita oma asja kõrvalt. Tee midagi, mille vastu sul on kirg ja teadmised. Ära oota, et kõik oleks ideaalne – areng tuleb tegutsedes.
Kindlasti soovitan võtta endale mentor või liituda kogukonnaga, kus on inimesed, kes on juba selles valdkonnas sees. Üksi on edasiliikumine väga raske ja enamik loobub just seetõttu, et peab kõike ise otsustama ja lahendama. Mina võtsin mentori ajal, mil mul polnud püsivat sissetulekut – mu mentori kuutasu oli 750 eurot, samal ajal kui minu sissetulek oli alla 700 euro.
Panin kõik saadud teadmised kohe tööle ja nende tulemusena olen jõudnud kuusissetulekuteni kuni 30 000 eurot. See kinnitas mulle, et investeering iseendasse ei ole kunagi mõttetu – tulemused sõltuvad ainult sellest, kui palju sa ise tegutsed.
Panin kõik saadud teadmised kohe tööle ja nende tulemusena olen jõudnud kuusissetulekuteni kuni 30 000 eurot.
Motivatsioon
Kõige suurem motivatsioon minu töö juures on minu laps. Soovin olla alati tema jaoks olemas – siis, kui ta vajab mind, ja siis, kui ma ise tahan temaga aega veeta. Tahan talle pakkuda turvalist kodu, kindlustunnet, toitu, elamusi ja kõike muud olulist, mis loob tugeva vundamendi eluks.
Teiseks motiveerib mind vabadus. See, et ma saan ise valida, kuidas mu päevad välja näevad – puhata, reisida, teha seda, mida tahan, ja olla koos inimestega, kellega koosolemine pakub rõõmu. Vahel akusid laadida, vahel lihtsalt haletseda ennast 😁
Mul on tiim, keda ma ise olen saanud luua, ja õpilased, kes on lihtsalt imetoredad. Nendega kohtumised inspireerivad mind tegema oma tööd veel paremini ja rohkem. See tunne, et saan igapäevaselt teha seda, mida armastan, on minu jaoks hindamatu.
Minu edu kõige suurem alus on mindset
Olen ise kogenud, kui kergesti võib mõtetesse pugeda kahtlus: Kes mina olen? Ma ei saa hakkama. Teistel on paremini.
Kui sellele lisandub veel negatiivne kommentaar, on allaandmine lihtne. Aga ma olen teadlikult treeninud oma mõttemaailma – vältima ohvrirolli, nägema igas olukorras põhjust ja võimalust ning uskuma, et mind ümbritsevad head inimesed ja õiged võimalused.
Negatiivne mõtteviis toob negatiivseid tulemusi, positiivne aga positiivseid. Sul võib olla kogu maailma teadmine, aga kui su mindset on negatiivne, siis ei juhtu midagi head.😊
See ei tundu tööna – see on pigem tunne, et ma elan oma unistuste elu.
Ettevõtluse highlight
Olen kõige uhkem selle üle, et sain selle aasta alguses esimest korda elus endale tiimi, kes päriselt sobib minuga ja teeb asjad ära. See on tõestus, et mu töö ja vaev on vilja kandnud – saan kellelegi teisele maksta, et nemad saaksid täita oma unistusi, ja me saame koos kasvada. See tunne, et olen loonud kogukonna, mis toimib ja areneb, on minu jaoks üks suurimaid saavutusi.
Olen ka uhke selle üle, et olen õppinud, vaeva näinud ja leidnud viisi, kuidas päriselt midagi saavutada. Täna olen kohas, kus saan maksta palka nii endale kui ka teistele.
See on minu jaoks suur asi – enamik ettevõtjaid alustab soovist ise endale sissetulekut teenida ja vabadust nautida, kuid tegelikult on ettevõtluses palju enamat. Raha on vaid üks osa. Palju suurema tähenduse annab see, et saan iga päev teha just neid ülesandeid, mis mulle meeldivad ja millest ma päriselt hoolin. See ei tundu tööna – see on pigem tunne, et ma elan oma unistuste elu.
Kui lugu meeldis, jaga seda lahkelt sõbraga.👇
Armas Anet! Aitäh, et jagasid!
